Nii nüüd istun mina Balzac oma kiikuval voodil, lahtikäiv karp süles. Käisin hiljuti põhjas. Seal Rootsimaal inspiratsiooni otsimas. Samal ajal oli Napoleon ka põhjas aga mitte nii põhjas nagu mina... Tema käis Soomes. Maid vallutamas.
Niisiis inspiratsioonist. Sain venelastelt uue sõna opaaaaaaaaaaaaaa ja prantslased avaldasid oma aksendiga muljet ning eestlased oskavad edukalt oma jalgu kajuti uste vahele toppida(andekad sellised) .
Aga eile käisime Palati, Alesja,ja Kairiga Texases. Mind on alati hämmastanud, et see kuum riik nagu seda on Texas asub tegelikult meie vanalinnas. Kui raha on siis Napolziga ikka käime seal vahest. Margariitad, tortilla krõpsud, blues-ikka täis värk.
Täna oli meil kõigil kiire päev, aga sellest hoolimata leidsid Che ja Napoleon aega kappi küürida. Lausa rõõm oli vaadata, kuidas nad seal vaimstunult, suurte silmadega näppudel käia lasksid. Võibolla mängis nende erutatud seisundil rolli ka küünelakieemaldaja, aga vaevalt, sest palat on niisama ka selline.
Edu meile, et elu ei laseks meil muutuda samasuguseks nagu maailm väljaspool seda tuba.
/Balzac/
No comments:
Post a Comment